Ootamatult läks nii, et laupäeval toimus minu esimene päris golfimäng, päris rajal – Kuressaares, Saaremaal. Läbisin 9-auguga raja (par 36) 88 löögiga. See on muidugi kehva tulemus, aga mind tegi väga rõõmsaks. Mõni rada läks täitsa käest ära ja lõin green’il lihtsalt palli edasi-tagasi, mõnel teisel jällegi tulid löögid keskmiselt okeilt välja ja sain isegi ametliku punktiarvestuse järgi punkte! Ehk et 7 punkti oli tulemus. Palle ei kaotanud ühtegi ning mängisime kahekesi alla 2 tunni, mis on hea tempo – järgmised järgi ei jõudnud.
Kuressaare rada ise mulle tohutult meeldis – seal tiikide ja kadakate vahel oli kaunis ja päike säras ka nagu sellele suvele kohane. Tegelikult tundsin head vaheldust Niitvälja harjutusrajale ning lisaks sain imekauni-peaaegu-uue varustuse. Sel korral ei saanud madalaid lööke keppide süüks ajada 🙂 Mängisin enamik mängu raud 8-ga ning õppisin ära, et putteriga võib juba ka kaugemalt lüüa. Muidu juhtub ikka nii, et ilusad 60 meetrised löögid tulevad välja just siis, kui oled 20 meetrit august. Iroonia, kas pole? Kusjuures viimastel radadel olid mu Driveri löögid juba väidetavalt õige häälega! Ühel päeval nad raudselt lendavad ka.
See on sõltuvus, ma tean.
"One shot at a time, and then move on" 