“The mind messes up more shots than the body.”
Tommy Bolt
Ootasin neid Otepää päevi pikalt. Kõik oli paigas – esimene päev 9-auguga rada koos treeneriga, teine päev üritus ja elu esimene 18-rajaga mäng. Teisipäev tõi plaanidesse muudatusi ning teine päev kujunes väiksemaks ürituseks kui esialgu plaanitud, kuid see ei seganud. Olin elevil nagu väike laps. Jõudsime Otepääle pool tundi enne oma tii aega. Suutsin harjutuspallide võtmisel unustada korvi alla panna ja seega oli esimene väljakutse 35 palli üles leida ja kokku korjata. Seejärel toimus üks tähtis üritus – sain kätte oma isikliku varustuse!!! Päris minu omad, ei mingit laenutamist enam 🙂
Hakkasime pihta. Esimene avalöök kohe liiva. Liivast väljasaamiseks kulus 3 löök. Järgmine löök alla kraavi. Lendu ei tõusnud ükski pall. Mõtlesin, et kas tõesti ongi Otepää rada nii raske nagu räägitakse?!? Õnneks oli meil kaasas vahva treener, kes julgustas ja ütles, et vahel lihtsalt ongi nii. Kui esimene rada oli 13 lööki, siis teise tegin juba 8-ga ning peagi järgnes lausa rada, kus esimese löögiga palli green’ile sain. See, et vahepeal vihma kallama hakkas, ei seganud üldse. Nautisime oma kolme tundi rajal igal ajahetkel ning kokkuvõttes tegin punktidega oma elu 9-raja rekordi – 10 punkti (varasem oli 9 punkti).
Teine päev. Elu esimene 18-auguga rada. Kusjuures mõlemad pooled ehk esimene 9-auguga-rada ja teine 9-auguga-rada said läbitud 80 löögiga. Niitväljal oli siiani mu rekordiks 82 lööki. Aega kulus neli ja pool tundi ning ilm näitas tuult, päikest ning paduvihma. 18-st rajast 12 mängisin 5-9 löögiga ehk väga hästi. Jäin tohutult rahule. Hüper-super-mega-suurepärane tunne! Õppetund – keskendu headele löökidele ja õnnestumistele. Unusta ebaõnnestumised. Naudi. #golfisõltuvus
"One shot at a time, and then move on" 